Paavst: liigkasuvõtmine on raske patt, mis viib inimesed kaugele Jumalast

Linda Bordoni

Paavst Leo XIV mõistis hiljuti tehtud avalduses karmilt hukka liigkasuvõtmise, nimetades laenuintresside pealt rikastumist elusid, perekondi ja ühiskondi hävitavaks “raskeks patuks”, milles “korrumpeerunud inimsüda” ekspluateerib haavatavaid ja õõnestab inimväärikust.

Oma kõnes Itaalia Johannes Paulus II Riikliku Liigkasuvõtmise Vastase Nõukogu liikmetele tänas paavst kuulajaid kolmekümne aasta pikkuse pühendumise eest liigkasuvõtmise ohvrite abistamisele ja eetiliste majandustavade edendamisele ning hoiatas, et liigkasuvõtmine nii individuaalsel kui ka globaalsel tasandil „on jätkuvalt valutav iidne haav”, mis vaevab vaeseid ja tõrjutud inimesi.

Liigkasuvõtmine ei ole pelgalt raamatupidamislik küsimus
„Liigkasuvõtmine kui nähtus,” sõnas paavst, „viitab inimese südame korrumpeerumisele.” Tsiteerides prohvet Jesajat, meenutas ta, et Pühakiri mõistab ekspluateerimise hukka ja kutsub usklikke üles ülekohust kukutama: „Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?” (Jesaja 58:6).

„Kui kaugel Jumalast,” hüüatas paavst, „on nende suhtumine, kes nöörivad inimesi, kuni nad muutuvad orjadeks! Liigkasuvõtmine ei ole pelgalt raamatupidamislik küsimus – see on raske patt, mis võib hävitada peresid, hävitada mõistuse ja südame ning viia inimesed isegi meeleheite või enesetapuni.”

„Kui kaugel Jumalast,” hüüatas paavst, „on nende suhtumine, kes nöörivad inimesi, kuni nad muutuvad orjadeks! Liigkasuvõtmine ei ole pelgalt raamatupidamislik küsimus – see on raske patt, mis võib hävitada peresid, hävitada mõistuse ja südame ning viia inimesed isegi meeleheite või enesetapuni.”

Leo XIV hoiatas, et sageli varjab liigkasuvõtmine end majanduslikes raskustes olevatele inimestele pakutava abi taha, kuid peagi „paljastab see oma tõelise olemuse lämmatava koormana”. Tagajärjed, ütles ta, langevad eriti „nende peale, kes on juba niigi haavatavad, nagu hasartmängusõltuvuse ohvrid või meditsiiniliste või rahaliste hädaolukordadega silmitsi seisvad pered”.

Terveid rahvaid võidakse orjastada
Paavst laiendas oma hoiatust üksikjuhtumitest kaugemale, mõistes hukka „liigkasuvõtmisele tuginevad finantssüsteemid, mis võivad terved rahvad põlvili suruda”.

Paavst laiendas oma hoiatust üksikjuhtumitest kaugemale, mõistes hukka „liigkasuvõtmisele tuginevad finantssüsteemid, mis võivad terved rahvad põlvili suruda”.

Tsiteerides Katoliku kiriku katekismust, tuletas ta kuulajatele meelde neid, „kes kaubanduses harrastavad liigkasuvõtmise ja merkantilistlikke tavasid, mis põhjustavad nälga ja surma nende vendade ja õdede seas”. Sellised tegevused, sõnas paavst, loovad „patu struktuure” ja kannavad „rasket vastutust”.

Ta küsis teravalt: „Kas vähem õnnelikud ei olegi inimesed? Kas nõrgad ei jaga meiega sama väärikust? Kas need, kes on sündinud vähemate võimalustega, on vähem väärtuslikud ning nende saatuseks on üksnes püüda ellu jääda?”

Kas vähem õnnelikud ei olegi inimesed? Kas nõrgad ei jaga meiega sama väärikust? Kas need, kes on sündinud vähemate võimalustega, on vähem väärtuslikud ning nende saatuseks on üksnes püüda ellu jääda?

Paavst Leo XIV

„Meie vastus nendele küsimustele,” kinnitas paavst, „määrab meie ühiskondade ja meie tuleviku väärtuse. Me kas taastame oma moraalse ja vaimse väärikuse või langeme räpasesse kuristikku.” (Dilexi te, 95)

Halastusest lähtuv missioon
Paavst Leo XIV nimetas Liigkasuvõtmise Vastase Nõukogu teenistust „lootuse märgiks”, mis on täielikult kooskõlas käesoleva halastuse juubeliaasta vaimuga.

Mõtiskledes Luuka evangeeliumis esitatud Sakkeuse loo üle (Luuka 19) sõnas paavst, et pöördumine – nagu seda tegi maksukogujast Sakkeus – on võimalik, kui inimene kohtub Kristuse armastusega. „Kui kasum saab meie eesmärgiks,” selgitas ta, „kaotavad teised inimesed oma väärikuse ja muutuvad ekspluateeritavateks objektideks. Ja lõpuks kaotame ka iseenda ja oma hinge.” „Liigkasuvõtjate pöördumine,” lisas ta, „on sama oluline kui meie lähedus neile, kes selle tõttu kannatavad.”

Oma kõne lõpetuseks julgustas paavst Leo XIV liigkasuvõtmise vastu võitlejaid kogudusepreestrite toel ning evangeeliumist inspireerituna julgelt ja ühtselt jätkama.

Kui kasum saab meie eesmärgiks,” selgitas ta, „kaotavad teised inimesed oma väärikuse ja muutuvad ekspluateeritavateks objektideks. Ja lõpuks kaotame ka iseenda ja oma hinge.

Paavst Leo XIV

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Liigkasuvõtmise praktika kui intressi kogumine väljastatud laenudelt kujutab endast olemuslikult kõige vahetumal viisil mitte rikkuste loomist, vaid ultimatiivselt rikastumist vaeste arvelt – vaeste üha süveneva vaesuse hinnaga. Paraku on tegemist süsteemiga, millele on tänaseks üles ehitatud kogu postkristliku Läänemaailma rahandus- ning majandussüsteem, peegeldades sedasi ühiskonna kui terviku moraalset paleust, mis on pöördunud ära ligimese teenimiselt ligimese ekspluateerimisele.

Kuidas tekib rikkus ning milline on vahe rikkuse loomisel ning pelgalt rikkuse suuremal omandamisel võib täpsemalt lugeda käesoleva lõpus viidatud loost.

Liigkasuvõtmise praktika kui intressi kogumine väljastatud laenudelt kujutab endast olemuslikult kõige vahetumal viisil mitte rikkuste loomist, vaid ultimatiivselt rikastumist vaeste arvelt – vaeste üha süveneva vaesuse hinnaga.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Esifoto: Marco Iacobucci Epp/Shutterstock.com

SEOTUD LOOD:

AJATU – Majandusest ja krematistikast – kuidas tekib ja kuhu kaob rikkus

See more