Tehnoloogiamiljardär Elon Musk andis 17. veebruaril oma sotsiaalmeediaplatvormil X teada, et ta kavatseb uurida Ameerika Ühendriikide kullareservi Kentucky osariigis Fort Knoxis.
Utah osariigi senaator Mike Lee ütles X-is, et talle keelati ligipääs Fort Knoxi sõjaväe rajatisse, kus kulda hoitakse. Musk kommenteeris seepeale: „Kes võib kinnitada, et kulda ei ole Fort Knoxist ära varastatud? Võib-olla on see seal, võib-olla ei ole. See kuld kuulub Ameerika rahvale! Me tahame teada, kas see on ikka veel seal.“ Musk küsis Kentucky senaator Rand Paulilt, kas reservi vaadatakse igal aastal üle, ning Paul vastas: „Ei. Aga teeme selle ära.“
Kes võib kinnitada, et kulda ei ole Fort Knoxist ära varastatud? Võib-olla on see seal, võib-olla ei ole. See kuld kuulub Ameerika rahvale! Me tahame teada, kas see on ikka veel seal.
Elon Musk
Paul ütles 17. veebruaril telekanalile Fox News, et Fort Knoxi ja seal ladustatava vara kohta peab olema rohkem läbipaistvust: „Mulle tundub, et mõnede arvates pole vaja kullareserve kogu aeg auditeerida, aga ma arvan, et mida rohkem valgust asjade seisule heita, seda parem, mida rohkem läbipaistvust, seda parem. Samuti juhib ülevaatamine tähelepanu asjaolule, et kuld on endiselt väärtuslik ja kaudselt – mitte otseselt, kuid kaudselt – annab kuld jätkuvalt väärtust ka dollarile.“
Rahandusministeeriumi andmetel hoitakse Fort Knoxis üle 147 miljoni troiuntsi (oz, st üle 4572 tonni) kulda, rohkem kui kusagil mujal USA-s. Fort Knoxis kehtib range külastamiskeeld, mida rikuti USA rahandusministeeriumi alla kuuluva mündikeskuse (U.S. Mint) andmetel 1947. aastal, kui kongressi liikmed kulda inspekteerisid pärast president Franklin D. Roosevelti eelnevat külastust 1943. aastal.
USA valitsuse tõhususe osakond (DOGE) on juhtinud president Trumpi ettevõetud valitsusasutuste, sealhulgas USA rahvusvahelise arenguagentuuri, tarbijakaitseameti ja haridusministeeriumi ümberkorraldamise läbiviimist ning Fort Knoxi uurimine oleks Muski plaanide teostumisel DOGE järgmine sihtmärk.
Adrian Bachmanni kommentaar:
“See, kes omab kulda, kehtestab reeglid.”
Antud tõdemus on pädenud vara ja võimu läbipõimumist ilmestava maksiimina aastatuhandeid. Ameerika Ühendriigid seevastu on kehtestanud maailmale reegleid umbes 80 aastat (mis on ka nn “reeglitepõhise maailmakorra” implitsiitne tähendus). Täpsemalt II maailmasõja lõpust alates, omades maailmasõja lõppedes umbes 75% kogu planeedi monetaarkullast ning andes toona 50% maailma kogutoodangust.
Tänaseks on Ühendriikide monetaarkulla reservid maailmas nominaalselt jätkuvalt esimesel positsioonil (olles fossiliseerunud circa 8100 tonni juures alates 1970ndatest), ent moodustavad mitte enam 75, vaid 22 protsenti maailma riikide ametlikest kullareservidest ning mõnevõrra vähem, kui võtta arvesse Hiina varud, mis on jaotatud riigi omanduses olevate kommertspankade vahel, mis ei registreeru ametlike monetaarkulla hoiustena, ent moodustavad de facto maailma suurimad riiklikud kullareservid. Ka USA osakaal maailma kogutoodangust on langenud 26%ni nominaalselt ning 15%ni reaalse ostujõuga kalibreerituna.
Kuulujutud USA riikliku monetaarkulla salajasest rekvireerimisest eraomanduses oleva panganduskartelli poolt on ringelnud kullainvestorite seas aastakümneid. Kuigi kuulujuttude tõeväärtust pole tänini olnud võimalik kinnitada või ümber lükata, on Trumpi administratsioon saatmas välja signaale, et tõde selles küsimuses on plaanis välja selgitada.
Kuulujutud USA riikliku monetaarkulla salajasest rekvireerimisest eraomanduses oleva panganduskartelli poolt on ringelnud kullainvestorite seas aastakümneid. Kuigi kuulujuttude tõeväärtust pole tänini olnud võimalik kinnitada või ümber lükata, on Trumpi administratsioon saatmas välja signaale, et tõde selles küsimuses on plaanis välja selgitada.
Adrian Bachmann
Juhul kui kuulujutud USA riiklike kullavarude vargsi omandamisest erakätesse kuuluva föderaalreservi pankade kaudu peaks saama kinnitust, oleks tegemist skandaaliga, millel on potentsiaali kõigutada maailma finantssüsteemi aluseid, raputades koost kaardimajakese, mis hoiab ülal maailma “paberkulla” turgu, kus reaalset füüsilist kulda eksisteerib reaalsuses kordades vähem kui finantsinstitutsioonide poolt väljastatud veksleid kulla nominaalsetele omanikele.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
