Kui Ühendriikide majandusmudel samadel rööbastel edasi liigub, pole USA-s varsti enam üldse „keskklassi”.
Aastaid tagasi sai sageli kirjutada kümnetest miljonitest „töötavatest vaestest” ameeriklastest, kes kannatasid eri liiki sotsiaalmajanduslike painete all. Praeguseks kuulub aga juba enamik rahvast „töötavate vaeste” kategooriasse. Seda mitte sellepärast, et palgad ei oleks tõusnud. Kuigi USA palgad on aasta-aastalt tasapisi tõusnud, on elukalliduse kasv liikunud oluliselt kiiremas tempos.
Palgad ei ole inflatsiooniga ligilähedaseltki sammu pidanud ja see on keskklassi hävitanud. Tänaseks on suurem osa USA-st rahaliselt pidevas „ellujäämise režiimis” ning selle muutumist ei ole niipea oodata.
Kuigi USA palgad on aasta-aastalt tasapisi tõusnud, on elukalliduse kasv liikunud oluliselt kiiremas tempos.
Kui ma laps olin, läks keskklassile suunatud jaemüüjatel vägagi hästi. Mu ema külastas minu ja mu õdede-vendadega tihti JCPenneyt ja Searsi ning tundus, et peaaegu kõik tegid oma sisseostud seal.
Tänaseks on keskklassi teenindavad kaubandusketid hakanud USA-s välja surema. Kõige edukamateks on nüüd osutumas jaemüüjad, kelle klientideks on majandusliku toiduahela viimased lülid (näiteks Walmart, niinimetatud “dollari poed” jne), või need, kes teenindavad majandusliku toiduahela tippu.
Põhjuseks on, et nende kahe äärmuse vahepealsest ei ole enam kuigi palju alles jäänud.
Tänaseks on keskklassi teenindavad kaubandusketid hakanud USA-s välja surema. Kõige edukamateks on nüüd osutumas jaemüüjad, kelle klientideks on majandusliku toiduahela viimased lülid.
USA sotsiaalkindlustusamet avaldas äsja 2020. aasta lõpliku palgastatistika ja see on äärmiselt murettekitav. Selle kohaselt oli 2020. aasta mediaanpalk 34 612,04 USA dollarit.
„Definitsiooni kohaselt oli 50% töötava elanikkonna aastane kogusissetulek mediaanpalgaga võrdne või sellest väiksem. Mediaanpalk oli 2020. aastal hinnanguliselt 34 612,04 USA dollarit.”
On masendav mõelda, et pooled USA töötavad inimesed teenisid aastas kokku 34 612,04 USA dollarit või vähem (st. 2500 EUR kuus bruto ehk circa 2000 EUR kätte).
See on vähem kui 3000 dollarit kuus ja seda enne maksude maha arvestamist.
On selge, et sellise palgatasemega tänases majanduslikus olukorras ei ole USA suuremates linnades just kerge toime tulla.
2020. aasta mediaanpalk oli 34 612,04 USA dollarit ehk pooled USA töötavad inimesed teenisid aastas kokku 34 612,04 dollarit või vähem (st. 2500 EUR kuus bruto ehk circa 2000 EUR kätte).
Loomulikult oleks 34 612,04 USA dollarit aastas olnud väga hea sissetulek aastal 1960, sest toona olid ka elatuskulud palju madalamad. MN Gordoni artikkel ütles järgnevat:
„1960. aastal maksis näiteks gallon kütust 0,31 dollarit. Samal ajal sai galloni piima 1 dollari eest. Tänaseks on galloni kütuse ja galloni piima hind vastavalt 3,28 ja 3,68 dollarit. See tähendab, et viimase 60 aastaga on kütuse hind suurenenud 958% ja piima hind 268%.”
1960. aastal oleks 34 612,04 dollari eest saanud keskklassi naabruskonnas osta maja.
Täna piisaks sellest paljudes piirkondades vaevu lagunenud hurtsiku eest sissemakse tegemiseks.
USA-s on praegu miljoneid vabu töökohti. Kuid enamike nende vastu ei tunta huvi, sest nende eest saab „töötava vaese” palka.
Paljud inimesed töötavad nii palju kui võimalik ja nad ei tule endiselt ots otsaga kokku. Hiljutine küsitlus näitas, et lausa 59% ameeriklastest, kes teenivad alla 50 000 dollari aastas, on kogenud „viimastel kuudel tõsiseid rahalisi probleeme”.
USA-s on praegu miljoneid vabu töökohti. Kuid enamike nende vastu ei tunta huvi, sest nende eest saab „töötava vaese” palka.
„Küsitlus näitas teravat lõhet sissetulekute vahel: 59% neist, kelle aastane sissetulek on alla 50 000 dollari, on teatanud tõsistest rahalistest probleemidest viimastel kuudel, samas kui nende leibkondade puhul, kus aastane sissetulek on 50 000 dollarit või rohkem, oli sama näitaja 18%.”
Nagu ma olen aastate jooksul korduvalt rõhutanud, oleme me jõudnud punkti, kus valdav osa rahvast elab palgapäevast palgapäevani.
Ja kui sa elad palgapäevast palgapäevani, siis ei olegi vaja muud kui ühte tõsisemat probleemi, et sind tabaks rahalised raskused.
Viis, kuidas USA valitsus inflatsiooni arvestab, on aastate jooksul kümneid kordi muutunud.
Kahjuks läheb olukord tavaliste ameeriklaste jaoks lähikuudel aga veelgi halvemaks, sest inflatsioon jätkab oma kiiret tõusu.
„Inflatsioon kiirenes septembris ning tarbijahinna surve üle USA ei ole ülitähtsa pühadeostlemise hooaja eel leevenemise märke näidanud.”
„Tarbijahinnad kasvasid aastataguse perioodiga võrreldes 5,4%, pisut enam eelmise kuu 5,3%-st ning samal tasemel juuni ja juuliga.”
On selge, et need numbrid alahindavad suuresti olukorda, millega ameeriklased silmitsi seisavad, sest viis, kuidas USA valitsus inflatsiooni arvestab, on aastate jooksul kümneid kordi muutunud.
Kui inflatsiooni arvutataks nii, nagu seda tehti aastal 1980, oleksid Ühendriikide inflatsiooniindeksid juba kahekohaliste näitajate juures.
Ehk teisisõnu, inflatsioon, mida ameeriklased nägid Jimmy Carteri ajal, on juba käes.
Ka CNN tunnistas äsja, et hinnad „ei tule veel lähiajal maa peale tagasi”.
Kui hinnad jätkavad ka tulevikus palkadega võrreldes palju kiiremini kasvamist, siis muutub USA keskklass lihtsalt aina väiksemaks ja väiksemaks.
Kui inflatsiooni arvutataks nii, nagu seda tehti aastal 1980, oleksid Ühendriikide inflatsiooniindeksid juba kahekohaliste näitajate juures.
Kahjuks näivad poliitikud olevat otsustanud kiirendada keskklassi hääbumist, tõrjudes eelseisvatel kuudel veel miljoneid ameeriklasi eemale inimväärselt tasustatud töökohtadelt. Kuid selle käigus tekitavad nad ka kriitilist personalipuudust. Tasub vaid mõelda sellele, mis juhtus äsja Maine’i osariigis Lewistoni haiglas.
Maine’i osariigis Lewistonis asuva Central Maine Healthcare’i juhid kehtestasid vaktsineerimise kohustuse, nõudes kõigilt töötajatelt vaktsineerimist, kuid rohkem kui 250 töötajat keeldusid enne seatud tähtaega seda täitmast. Need töötajad vallandati.
Patsientide kahjuks olid ligikaudu 170 nendest töötajatest vajalikud intensiivravi osakonna toimimiseks. Vallandamiste tagajärjel pidi haigla oma intensiivravi osakonna sulgema.
Kuna haigla kaotas niivõrd palju töötajaid, kavatseb see intensiivravi osakonna voodikohti vähendada 50% ning üldravi osakonna voodikohti 40% võrra, vahendas väljaanne The Bangor Daily News.
Sama stsenaarium on realiseerumas paljudes haiglates üle kogu riigi.
Arstide ja õdede kohtadele ei saa paraku palgata suvalisi inimesi tänavalt, sest arstiks või õeks saamine nõuab aastatepikkust koolitust.
Seega tasub loota, et USA ei pea sel talvel pistma rinda ühegi suure tervisekriisiga, kuna riigi tervishoiusüsteem satuks väga kiiresti ülekoormuse alla.
Ühendriikides on käes pahaendelised ajad nii riigi majanduse jaoks kui ka kogu riigile tervikuna.
Järgnevatel kuudel on oodata kõrgemat inflatsiooni, galopeerivat kaupade defitsiiti ning veelgi enam kaheldavaid otsuseid riigi juhtide poolt.
Kontrolli alt väljuv olukord viitab sellele, et Ameerika Ühendriigid ei saa enam kunagi olema riik, millena me oleme harjunud teda nägema.
