Ettevõtted üle kogu maailma püüavad uut kaadrit värvata, kuid seisavad silmitsi sarnase probleemiga: kuidas töötajaid endaga liituma meelitada?
Uuring, milles osales ligi 45 000 tööandjat 43 riigist, näitas, et 69% tööandjatest on raskusi töökohtade täitmisega, mis on tööhõiveteenuste pakkuja ManpowerGroup Inc. andmetel 15 aasta kõrgeim tase. Samal ajal on 15 riiki Euroopas ja Põhja-Ameerikas teatanud suurimatest tööle värbamise kavatsustest alates uuringu läbiviimise algusest 1962. aastal.
Kõikide küsitletud riikide ettevõtted teatasid käesoleva aasta lõpu seisuga suurematest töötajate palkamise plaanidest võrreldes 2020. aasta viimase kolme kuuga.
„Jätkuv talentide puudus tähendab, et paljud ettevõtted peavad majanduse taastumisel edukad olemiseks seadma esikohale töötajate hoidmise ja neile vajalike oskuste õpetamise,” lausus ettevõtte ManpowerGroup tegevjuht Jonas Prizing avalduses.
15 riiki Euroopas ja Põhja-Ameerikas on teatanud suurimatest tööle värbamise kavatsustest alates uuringu läbiviimise algusest 1962. aastal.
Ligikaudu 40% vastanutest ütles, et pakuvad koolitusi ning väljaõpet, et andekaid töötajaid meelitada ja enda juures hoida. Ligikaudu sama palju tööandjaid ütles, et pakuvad paindlikku tööaega. Umbes kolmandik vastanutest suurendas töötasu. Teised pakuvad uutele töötajatele liitumise preemiat ning pikemat puhkuseaega.
Innustusmeetmed erinevad valdkonniti. Finantsteenuseid pakkuvad ettevõtted pakuvad kõige tõenäolisemalt väljaõpet ja koolitusi ning paindlikkust töö asukohas, samas kui tootjad tõstsid peamiselt palka või pakkusid paindlikumaid töögraafikuid.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Tõsiasi, et Euroopa ettevõtted on tõsises hädas tööliste leidmisega vaatamata suurimale värbamiskampaaniale alates 1962. aastast ning seda olukorras, kus eurotsooni 7,6%-ni ulatuv keskmine tööpuudus hõljub ajaloolise keskmise lähedal, annab tunnistust märkimisväärsest struktuursest tööjõukriisist.
Hariduspakkumise, tööliste ootuste ning tööjõuturu vajaduste vahelised käärid ei näi kohe kuidagi kuskil maailmas harmoneeruvat, mis ennustab lähikümnenditel kas sotsiaalsete rahutuste kasvu või universaalse kodanikupalga laadsete meetmete üha ulatuslikumat kasutusele võttu. Üldine trend viitab postindustriaalsetes riikides üha süvenevale sotsiaalmajanduslikule bifurkatsioonile, kus üha väiksem osa elanikkonnast osaleb üha suurema lisaväärtuse tootmises, samas kui püramiidi alumise otsa üha suurem sektor muutub üha kasutumaks. Trendid, mis ei saa kestma jääda… lõppevad.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
