AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
Reutersi uudisteagentuur sai kahelt pangandusjuhilt informatsiooni, mille kohaselt Euroopa Keskpank on kutsunud osasid pankasid jälgima hoolikalt inimeste sotsiaalmeedias tehtud postitusi, tuvastamaks varajasi märke sellest, et inimesed hakkavad oma raha pankadest massiliselt välja võtma.
Euroopa finantsregulatsiooni asutused on pärast Silicon Valley Panga ja Credit Suisse’i kokkuvarisemist eelmise aasta märtsis tugevdanud pankade likviidsuse (s.o maksejõulisuse) kontrolli, sõnasid isikud, kes palusid Reutersi uudisteagentuurilt anonüümsust, sest mainitud arutelud olevat olnud privaatse iseloomuga.
Pangad võivad sattuda finantsraskustesse olukorras, kus nende kliendid tormavad korraga massiliselt oma hoiuseid välja võtma. 2022. aasta oktoobris põhjustas ühe ajakirjaniku sotsiaalmeediapostitus, mis väitis, et “üks suur rahvusvaheline investeerimispank on kollapsi äärel,” pangajooksu Credit Suisse’ile, mille tulemusena võtsid Šveitsi suurpanga kliendid 2023. aasta neljanda kvartali lõpuks oma kontodelt välja üle 100 miljardi Šveitsi frangi (116 miljardit dollarit).
Kiirus, millega kliendid hoiuseid Credit Suisse’ist 2023. aastal välja tõmbasid (märkus: ning millele järgnes peatselt Šveitsi ühe suurima panga pankrot), on käivitanud ülemaailmse arutelu selle üle, kas praeguste eeskirjade kohaselt suudavad finantsasutused ikka vastu pidada ootamatutele likviidsusšokkidele ja kas sellise olukorra vältimine nõuab täiendava finantsregulatsiooni vastuvõtmist.
Märtsis kutsus Euroopa Pangandusjärelevalve, mis on pangandus- ja finantssektorit seirav ja reguleeriv sõltumatu Euroopa asutus, asjaomaseid reguleerivaid asutusi üles hindama oma riskifaktoreid, sealhulgas sotsiaalmeediat, mis võivad “aidata kaasa asutuse avaliku arvamuse ja maine halvenemisele”.
Vastuseks Euroopa Keskpanga nõudmistele, mis olid suunatud teatud piirkonna pankadele, on üks suur Euroopa laenuandja juba võtnud vastu otsuse, et selle töötajad annaks märkimisväärsest hulgast negatiivsetest postitustest koheselt märku panga juhatusele, mis omakorda hindab võimalikku mõju hoiustele, ütles üks kahest anonüümseks jäänud pangajuhist.
Kuigi varajane avastamine ei pruugi garanteeritult pangajooksu peatada, soovivad pangandust reguleerivad asutused ja pangad, et antud stsenaarium ei tabaks neid ootamatult.
Euroopa Keskpanga pressiesindaja keeldus Reutersile teatavaks saanud informatsiooni kommenteerimast.
“Sotsiaalmeedia võimaldab teabe kiiremat levikut, kuid võib ka vallandada või võimendada šokke,” ütles Euroopa Keskpank oma 2023. aasta novembris avaldatud finantsstabiilsuse ülevaates.
Euroopa Keskpank on viimastel kuudel tõhustanud ka likviidsuse aruandluse kontrollimist, muutes selle sageduse igakuiselt iganädalaseks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võlapõhine rahasüsteem, milles krediidiloomeasutused loovad virtuaalväärtust ehk raha ilma igasuguse reaalse tagatiseta peale väljastatud võlale vastava nõudeõiguse võlgniku suhtes, on oma olemuselt ebastabiilne ning avatud iga hetk kollapsile, kuna pankade kontodel eksisteerivate nõudehoiuste maht (s.o raha pangas, mida selle hoiustaja peaks teoreetiliselt saama sularahana välja võtta) on reaalsuses kaetud vaid väikeses osas reaalse rahaga.
Antud tõsiasi on oluliseks aluspõhjuseks, miks pankade klienditingimused ning finantsregulaatorite ettekirjutused näevad ette üha suuremaid piiranguid sularaha kasutamiseks. Seda tehakse pankade turvalisuse tagamiseks eraisikute finantsvabaduse arvelt. Tegelikkuses oleme me juba tänaseks jõudnud olukorda, kus finantsregulatsiooni rangus on sisuliselt annulleerinud suure osa inimeste õigusest omandi puutumatusele, kuna faktiliselt on kontol olev raha muutumas, või muutunud mitte hoiustaja, vaid panga rahaks, mida raha nominaalsel omanikul lubatakse kasutada üha kitsamatel tingimustel.
On ebatõenäoline, et üldine trend sularaha kaotamisele järgnevatel dekaadidel pöörduks ning samaväärselt on enam kui kindel, et liigkasuvõtmisel põhineva rahasüsteemi üleval hoidmise nimel viiakse läbi rahareform, mis annaks inimestele tagasi suurema finantsautonoomia.
Totalitaarse ühiskonna ülimaks manifestatsiooniks finantsilis-materiaalsel tasandil saab olema mõistagi tsentraliseeritud digitaalraha kasutuselevõtt, mis tähendab eraomandi faktilist kaotamist efektiivsemalt kui kommunistlike režiimide poolt kehtestatud algelisemates tsentraalkontrolli süsteemides 20. sajandil. Süsteemist sõltumatuse saavutamiseks jäävad ka tulevikus samad instrumendid, mis on taganud inimestele keskvõimust sõltumatu ainelise olemise tuhandete aastate vältel: hõbe, kuld, mitte-tsentraliseeritud krüptorahad ning mis ehk peamine – turustatavad oskused, mida inimesed saavad vahetada usaldusel põhinevate väikeste kogukondade raames.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: nitpicker/Shutterstock.com