Site icon Makroskoop

Digivaluutad ennustavad sügavalt negatiivseid intressimäärasid

https://makroskoop.ee/wp-content/uploads/2021/12/Makroskoop-Audiolugu_Digivaluutad-ennustavad-sugavalt-negatiivseid-intressimaarasid.mp3

“Tehnokraadi poliitika järgi on nii, et „kui inimesed ei saa füüsilist raha koguda, muutub intressimäärade negatiivseks pööramine palju lihtsamaks.” See tähendab, et teie pangas hoitav vara võidakse poliitikakujundajate suva järgi ära varastada. Lõpuks jääb kogu raha ainult võtjatele ning hoiustajad vaatavad üksnes pealt, kuidas nende raha haihtub.”
Patrick Wood

Hoolimata sellest, et mitmed riigid liiguvad kiiresti isikliku digiraha kasutusele võtmise poole, ignoreerivad investorid endiselt kulgu valitsuste poolt välja antava elektroonilise raha suunas. Tegelikult on kaks küsimust, mida nad peaksid küsima. Esiteks, kas ka USA Föderaalreserv loob digidollari? Ja teiseks, kas digivaluutad asendavad ühel hetkel füüsilised rahatähed?

Kas digivaluutad asendavad ühel hetkel füüsilised rahatähed?

Tõenäoliselt on mõlema küsimuse vastuseks jah ning need, kes seda seisukohta jagavad, peaksid juba praegu hindama selle mõju tuleviku rahapoliitikale, sest see muutus leiab tõenäoliselt aset 30 aasta jooksul.

Digitaalsele valuutale saab rahandusjõu anda ennekõike füüsiliste rahatähtede kaotamine. Kui inimesed ei saa füüsilist raha enda käes hoida, on oluliselt lihtsam intressimäärad allapoole nulli suruda; muidu oleks pangatähtede nullintressimäär atraktiivsem valik. Ja kui intressimäärad saavad sügavalt negatiivsed olla, on rahapoliitika äkki palju võimsam ning sobib paremini deflatsiooniga võitlemiseks.

Enne kui edasi liigume, on oluline selgitada, et siinkohal on jutt keskpankade emiteeritud rahast, mida kõik kasutada saavad, täpselt nagu pangatähti. Selle arvelt võib olla tuleb, võib olla mitte, maksta intressi, kuid oluline erinevus pangakontol oleva rahaga võrreldes on see, et viimase loob kommertspank. Olemasolev keskpankade digiraha süsteem täidab hetkel vaid reservide funktsiooni ning seda kasutatakse laenukohustuste teenindamiseks teiste pankade või muude institutsioonide ees, see ei ole tavainimesele igapäevaseks kasutamiseks kättesaadav.

Digitaalsele valuutale saab rahandusjõu anda ennekõike füüsiliste rahatähtede kaotamine. Kui inimesed ei saa füüsilist raha enda käes hoida, on oluliselt lihtsam intressimäärad allapoole nulli suruda.

Sügavalt negatiivsed intressimäärad ei saabu kohe. Esmalt on keskpankade digirahad võimalikult sarnased traditsioonilistele pangatähtedele, et üleminek toimuks lihtsalt ning võimalikult väheste probleemidega, samas kui füüsilise raha kasutamisel lastakse vaikselt välja surra. Need, kes digirahade väljatöötamisega tegelevad, ütlevad aga, et rahaline tagatis ei jää suure tõenäosusega püsima.

„Keskpangad näevad palju vaeva selle nimel, et keskpankade digiraha ei nähtaks kui võimalikku rahapoliitika instrumenti,” ütles Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (Bank for International Settlements – BIS) innovatsioonikeskuse juht ja endine Euroopa Keskpanga poliitikakujundaja Benoît Coeuré. „Minu hinnangul jõutakse selle diskussioonini kunagi hiljem.”

Jaga sõpradega:
Exit mobile version