Ühendkuningriigi rahandusministeerium avaldas raporti, milles hindas koroonasulgude pikaajalisi majandusmõjusid Suurbritanniale „potentsiaalselt katastroofiliseks“ ning hoiatas valitsust kasvavate finantskohustuste eest, mida ei ole tulevikus võimalik rahastada ilma võlakoorma dramaatilise kasvuta.
Majandusportaal ZeroHedge raporteerib, et Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi sõltumatuks allüksuseks olev Eelarvetasakaalu Amet (ingl k Office for Budget Responsibility) andis äsja välja oma iga-aastase maksupoliitika jätkusuutlikkuse analüüsi. Viimase analüüsi keskseks teemaks oli Suurbritannia riigirahanduse märkimisväärselt halvenenud seis pärast koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud ühiskonna sulgemise meetmeid.
Raporti autorid hoiatavad, et Suurbritannia peab maksma „potentsiaalselt katastroofilist“ hinda katteta kulutuste näol, mis tekkisid seoses sotsiaalmajandusliku elu seiskamisega koroonaviiruse leviku pidurdamise nimel. Ametkonna arvutuste kohaselt ulatuvad katmata kulud hetkeseisuga umbes 10 miljardi briti naelani, ent möönavad, et tegemist on alles esialgsete hinnangutega.
Suurbritannia peab maksma „potentsiaalselt katastroofilist“ hinda katteta kulutuste näol, mis tekkisid seoses sotsiaalmajandusliku elu seiskamisega koroonaviiruse leviku pidurdamise nimel.
Rõhutatult toodi raportis välja katteta kulutuste järsk kasv hariduse, transpordi ja tervishoiu valdkonnas. Tervishoiualaselt tulenevad kasvanud kulud peamiselt vaktsineerimise ja nakatunute „kontakti jälgimise“ programmidest, millele puudub maksukate. Pikemas perspektiivis aga ka rahvastiku seas märkimisväärselt kasvanud vaimse tervise probleemide ravist, mille tarbeks pole samuti kuskilt raha võtta.
Ka Briti haridussfäär nõuab täiendavaid kulutusi seoses järelõppe vajadusega ning seda mastaapides, mida pole seni varem kunagi nähtud. Transpordi valdkond on aga aastal 2020 kaotatud sissetulekute ning seni taastumata reisijate arvu destruktiivse koosmõju tulemusena kriisis (Briti ühistranspordi kasutajate arv on tänase päeva seisuga endiselt pool koroonasulgude eelsest ajast).
Raporti autorite hinnangul kujutavad eelarve aukudest veelgi suuremat ohtu koroonasulgude poolt põhjustatud alalised „armid“ majanduse toimimises. Tegemist on mõjudega, mis hõlmavad nii kahanenud investeeringuid, madalamat tööjõu pakkumist, kui ka kõikide majandussisendite kogutootlikkuse langust.
Lisaks koroonasulgudest tingitud majandussurutisele hoiatavad raporti autorid, et Suurbritannia ambitsioonikas plaan saada 2050. aastaks „süsihappegaasi neutraalseks“ riigiks on teostatav üksnes juhul, kui järgneva kolme aastakümne jooksul kasvab Suurbritannia võlakoormus kiirusega 21% riigi iga-aastasest kogutoodangust.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson on andnud teada, et Ühendkuningriik kaotab kõik allesjäänud koroonapiirangud alates 19. juulist.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Sulgeda ühiskonna toimimine pikaks (ja määramata) ajaks tähendab „majanduseks“ nimetatud organismile sama, mis massiivne infarkt inimesele.
Suurbritannia rahandusministeeriumi raport kujutab endast teksti, milles kirjeldatud koroonasulgude pikaajaline destruktiivne mõju ühiskonna kui terviku toimimisele on ülekantav praktiliselt kõikidele riikidele maailmas, mis samasugust poliitikat on viljelenud.
Sulgeda ühiskonna toimimine pikaks (ja määramata) ajaks tähendab „majanduseks“ nimetatud organismile sama, mis massiivne infarkt inimesele. Taastumise tempo ja terviklikkus on võrdne organismi talituse seiskumise ajalise kestvuse, ulatuse ning (olgu siis sotsiaalmajanduslikku või kliinilist) infarkti kogenud organismi taastumisvõimega.
Milline saab olema koroonasulgude terviklik mõju Suurbritannia ja teiste riikide elanike vaimsele tervisele, isikuvabadustele, töövõimele, pereelule, ettevõtlusele, investeeringutele, võlakoormale, näitab vaid aeg. Ent tänaseks ülemaailmselt kokku kogutud sotsiaal-majandusliku statistika põhjal võib olla kindel selles, et koroonasulgude poolt põhjustatud surmade, tervisehädade, majanduslike laostumiste ja elukvaliteedi languste kogumäär saab ületama (teiste ohuteguritega võrreldes statistiliselt üliväikese elu- ja terviseriskiga – loe täpsemalt SIIT) COVID-19 poolt vahetult põhjustatud inimlike kannatuste mahu sadades kordades. Sedasi oleme olnud viimasel aastal tunnistajaks ühele kõige suuremale mõistusevarjutusele inimkonna ajaloos.
Tänaseks ülemaailmselt kokku kogutud sotsiaal-majandusliku statistika põhjal võib olla kindel selles, et koroonasulgude poolt põhjustatud surmade, tervisehädade, majanduslike laostumiste ja elukvaliteedi languste kogumäär saab ületama COVID-19 poolt vahetult põhjustatud inimlike kannatuste mahu sadades kordades.
Tutvu raportiga detailsemalt siin:
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
