Michael Snyder
AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Tänaseks on juba paljudele selgeks saanud, et keskklassi hävitatakse süstemaatiliselt. Märgid sellest on kõikjal… Elukallidus on aastaid tõusnud kiiremini kui palgad ning antud asjaolu on paisanud miljonid ameeriklased vaesusesse. Mis puutub ameeriklastesse, kes olid vaesunud juba enne viimastel aastatel dramaatiliselt kiirenenud inflatsiooni, siis paljud neist on nüüdseks jõudnud tänavale.
Wall Street Journali andmetel on kodutus Ameerika Ühendriikides kasvanud 2023. aastal kiiremini, kui seda ajalooliselt eales täheldatud on. Seega igaüks, kes arvab, et asjad on jätkuvalt enam-vähem nii, nagu need on alati olnud, on elanud paralleelreaalsuses. Ajalooliselt oli “Ameerika unistus” eesmärgiks, mille poole pea kõik ameeriklased võisid pürgida – tänaseks on see unistus absoluutse enamuse jaoks teostamatuks miraažiks kujunenud…
Wall Street Journali andmetel on kodutus Ameerika Ühendriikides kasvanud 2023. aastal kiiremini, kui seda ajalooliselt eales täheldatud on.
Michael Snyder
Äsja avaldatud uurimusest nähtub, et “Ameerika unelmale” vastava elustandardi saavutamiseks peab USA-s nüüdseks teenima eluaja jooksul 3 455 305 dollarit – number, mis ületab absoluutse enamuse ameeriklaste eluaegse teenistuse kordades…
Üks suurimaid kuluartikleid ameeriklaste elus on ootuspäraselt oma kinnisvara hüpoteegi tasumine. Investopedia andmetel kulutab keskmine koduostja elamise soetamiseks Ameerikas tänaseks 796 998 dollarit – seda eeldusel, et sissemakseks tasutakse 10 protsenti ja 30-aastane fikseeritud laen väljastatakse 7,2 protsendi intressiga.
Äsja avaldatud uurimusest nähtub, et “Ameerika unelmale” vastava elustandardi saavutamiseks peab USA-s nüüdseks teenima eluaja jooksul 3 455 305 dollarit – number, mis ületab absoluutse enamuse ameeriklaste eluaegse teenistuse kordades…
Michael Snyder
Seega… kas teie teenite elu jooksul 3,4 miljonit dollarit? Kui vastus on eitav, siis on vastus eitav ka küsimusele, kas Ameerika unelm – lapsed, maja, autod – on teie jaoks. Oleme jõudnud punkti, kus majanduslikku küllust naudivad üksnes materiaalse kihistumise kõige kõrgematel platoodel troonivad kodanikud.
Ameerika Ühendriikide jõukuse jaotumises viimase 30 aasta jooksul toimunud muutused on olnud dramaatilised. Kui 30 aastat tagasi ületas Ameerika keskklassi käes olevate varade koguväärtus Ameerika rikkaima 1% varade koguväärtuse enam kui kahekordselt, siis tänaseks kontrollib 1% kõige rikkamaid ameeriklasi juba rohkem vara kui kogu USA keskklass kokku.
Lõhe rikaste ja ülejäänud ameeriklaste vahel on seega viimaste aastakümnete jooksul kasvanud seninägematutesse mõõtmetesse, mis on rikkuse ja võimu tsentraliseerimise paratamatuks järelmiks.
Kui 30 aastat tagasi ületas Ameerika keskklassi käes olevate varade koguväärtus Ameerika rikkaima 1% varade koguväärtuse enam kui kahekordselt, siis tänaseks kontrollib 1% kõige rikkamaid ameeriklasi juba rohkem vara kui kogu USA keskklass kokku.
Michael Snyder
Hiljuti põhjustas avalikkuses palju furoori juhtum, kus Los Angeleses elav väikeettevõtja Jilian Dee avaldas TikTokis video, millest nähtub, kuidas Ikea diivani eest, mis maksis alles 2019. aastal 799 dollarit, pidi 2023. aastal välja käima täpselt kahekordse summa ehk 1599 dollarit.
Tegemist ei ole erandliku juhtumiga. Toiduhindadega aset leidev ei ole vähem pöörane.
Veiseliha klassifitseeritakse Ameerikas nüüdsest juba “luksuslihaks” ning 2024. aastal on oodata selle toiduartikli jätkuvat kallinemist, kuna USA põllumajandusministeerium prognoosis veiseliha tootmise vähenemist 180 miljoni naela võrra 2023. aasta viimases pooles.
Kasinuse aeg on tõepoolest kätte jõudnud ning sellised tegurid nagu keskkonnaprobleemid ja tööjõupuudus võivad juba lähitulevikus ohustada vürtside, piimatoodete, munade, mereandide, teravilja ning looma- ja linnuliha kättesaadavust, kvaliteeti ja taskukohasust.
Ülaltoodule lisanduvad kaubad, mida ei pruugi enam üldse saada…
Ka ravimite defitsiit on USA-s saavutanud tänaseks rekordtaseme ning seadusandjad hoiatavad, et tegemist on olukorraga, mis võib tähendada elu või surma miljonitele patsientidele. Parlamendikogu komisjon uurib, mida kongress saaks ära teha tarneahela osas, et arstid ei peaks juba lähitulevikus olulisi medikamente, näiteks vähiravimeid, ratsioonideks jaotama.
Ka ravimite defitsiit on USA-s saavutanud tänaseks rekordtaseme ning seadusandjad hoiatavad, et tegemist on olukorraga, mis võib tähendada elu või surma miljonitele patsientidele.
Michael Snyder
Tervishoiueksperdid nõustuvad, et sadade geneeriliste ravimite puudus on saanud tõsiseks probleemiks, mis vajab kiiret tähelepanu. Heites pilgu USA toidu ja ravimiameti defitsiitsete ravimite nimistule, on näha, et seal on tänaseks juba 143 kirjet. Need on ravimid, mida on vaja iga aasta manustada miljoneid kordi…
Kriitilise tähtsusega puudujääkide seas on nimetatud näiteks albuterool (astma- ja allergiaravim, mida kasutatakse hingamisraskuste ennetamiseks ja raviks), amoksitsilliin (oluline antibiootikum USA-s pidevalt sagenevate bakteriaalsete infektsioonide, sealhulgas kopsupõletiku, raviks) ning adrenaliin (paljude eluohtlike seisundite, näiteks raskete allergiliste reaktsioonide puhul kasutatav ravim).
USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuste (CDC) andmetel kirjutati ainuüksi 2019. aastal välja 54 miljonit amoksitsilliini retsepti. 2020. aastal anti välja ligi 62 miljonit albuterooli retsepti.
See on kriis…
Ent miks see siiski kõik sedasi toimub?
Selle õudusunenäo tekkimisele aitavad kaasa paljud tegurid, kuid üks suurimaid nende seas on kahtlemata asjaolu, et Ameerika on paljude kaupade osas jäänud sedavõrd sõltuvaks Hiinast ja Indiast. Teine probleemi põhjustav tegur on USA sõltuvus samuti Hiinast ja Indiast pärit põhilistest materjalidest, mille abil valmistatakse tänaseks 95 protsenti kõikidest USA-s erakorralise meditsiini valdkonnas kasutatavatest ravimitest.
Me ei oleks pidanud seda sõltuvust kunagi lubama. Ent ometi me valismise selle tee ning tänaseks maksame me selle eest kõrget hinda. Ning kui te arvate, et praegu on ajad keerulised, siis katsugem ette kujutada, milliseks kujuneb Ameerika saatus, kui Hiina peaks tungima Taiwanisse.
Rasked ajad on peagi veelgi raskemateks muutumas ning minu sooviks on, et ameeriklased ärkaksid oma soovunelmast, et asjad kuidagiviisi laabuvad, ning valmistuksid halvimaks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
19. sajandi lõpuks selgesti maailma suurimaks majanduseks tõusnud Ameerika Ühendriigid on üks vaid kolmest riigist maailmas, millel on olemas nii toorainebaas, tehnoloogiline kapatsiteet kui kvalifitseertitud tööjõud, et elada ülejäänud maailmast suuresti sõltumatult eneseküllaselt ja sealjuures ka jõukalt. Ehk teisisõnu – viisil nagu USA suurema osa oma ajaloost oli toiminud. Keskmine ameeriklane oli ajalooliselt tegelikkuses (vastupidiselt globalistlikule propagandale) seda jõukam, mida suurem osa Ameerika jõukusest oli genereeritud USA emamaal.
Washingtoni II maailmasõja järgsed maailmavalitsemise ambitsioonid on olnud seega nii materiaalselt kui sotsiaalse prestiiži mõttes tulutoov riigi – tänaseks teineteisest vaevu eristatavale – raha ja võimueliidile, ent seda suuresti USA keskklassi majandusliku jõukuse ja autonoomia minetumise hinnaga.
On ebatõenäoline, et USA eliit 21. sajandil siseriikliku poliitilise surve ning Washingtoni ülemvõimu mitte tunnistavate võimsate riikide üha tugevamaks muutumise taustal suudaks üleval hoida globaalse ülemvõimu taotlust.
adrian bachmann
On ebatõenäoline, et USA eliit 21. sajandil siseriikliku poliitilise surve ning Washingtoni ülemvõimu mitte tunnistavate võimsate riikide üha tugevamaks muutumise taustal suudaks üleval hoida globaalse ülemvõimu taotlust. Seega võib USA establishment`i, millele ei piisanud 20. sajandi keskpaigast enam valitseda üksnes ameeriklaste üle ning mis asus üha innukamalt teostama soovi valitseda teiste rahvaste üle, tabada ajaloos korduvalt nähtud saatus, kus välismaal võimu minetanud valitsev klass kaotab legitiimsuse ning võimu ka kodumaal. Tulemuseks oleks Ameerika, mis on märksa sissepoole pööranum kui kunagi varem viimase saja aasta jooksul, jättes endast maha võimuvaakumi, mis tooks kaasa kaskaadi võimunihkeid mitte üksnes teiste maailma riikide vahel, vaid ka nende sees.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
