Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Felix Abt
Ajakirja Forbes andmetel sai Elon Muskist käesoleval aastal esimene inimene, kelle netoväärtus küündis üle poole triljoni dollari – olles mai lõpu seisuga kasvanud 827 miljardi dollarini. Samal ajal elavad 40% ameeriklastest Goldman Sachsi uuringu kohaselt palgapäevast palgapäevani ning aastaks 2033 prognoositakse hädavaevu ots otsaga kokku tulevate ameeriklaste osakaalu tõusu 55 protsendini.
Ühtlasi on pensionile jäädes ära elamiseks vajalike säästude määr viimase 25 aasta jooksul kasvanud keskmiselt 4% aastas ja aastaks 2033 läheb tavalisel ameeriklasel oma elustandardi pensionipõlves säilitamiseks vaja 1,7 miljonit dollarit. Absoluutse enamuse jaoks jääb selline summa reaalsuses mõistagi unistuseks.
Olukorra teeb veelgi keerulisemaks eluasemeturu kallinemine. Ameeriklaste eluasemekulude drastiline tõus viimastel kümnenditel peegeldub asjaolus, et kui 2000. aastal kulutas keskmine koduomanik 33% oma sissetulekust eluasemele, siis tänapäeval on antud näitaja tõusnud 51%ni teenistusest, kusjuures esimese kinnisvara soetaja keskmine vanus on samal perioodil tõusnud 36 aastalt 56 aastani. Ehk teisisõnu – vahele on jäänud kaks aastakümmet, mille jooksul varasemates põlvkondades rajati perekondi ning kasvatati jõukust.
Ameeriklaste eluasemekulude drastiline tõus viimastel kümnenditel peegeldub asjaolus, et kui 2000. aastal kulutas keskmine koduomanik 33% oma sissetulekust eluasemele, siis tänapäeval on antud näitaja tõusnud 51%ni teenistusest, kusjuures esimese kinnisvara soetaja keskmine vanus on samal perioodil tõusnud 36 aastalt 56 aastani.
Felix Abt
Vaatamata jätkusuutmatutele sotsiaalmajanduslikele tendentsidele püütakse peavoolumeedias maalida pilti, mille kohaselt Ühendriikide sisemajanduse koguprodukt kasvab mühinal ning töötute osakaal moodustab “vaid” 4,3% tööjõubaasist. Paraku ei peegelda optimistlikuks lihvitud ametlikud näitajad tõsiasja, et kõik inimesed, kes töötavad kasvõi ühe tunni nädalas, loetakse tööjõu hulka kuuluvaks ning et sisemajanduse koguprodukt tõuseb Ühendriikides ülekaalukalt tehisintellektiga spekuleerimise ning andmekeskuste arvel, mitte tänu parematele töökohtadele ega kõrgematele palkadele.
Seega on kohane küsida – kes sellisest jaotusest kasu lõikab? Väga lühidalt kokkuvõetuna väljenduvad Ühendriikide majanduskasvu statistilised näitajad ainelise heaolu kasvus üksnes 10% elanikkonna jaoks. Tehisintellekti toel ellu viidav revolutsioon vahetab juba täna üha enam töötajaid masinate vastu, selle asemel, et töötajaid paremale järjele aidata. Samal ajal kui korporatsioonide kasumid on tõusmas rekordilistesse kõrgustesse, kaotavad programmeerijad, analüütikud ning kontoriametnikud oma elatise.
Väga lühidalt kokkuvõetuna väljenduvad Ühendriikide majanduskasvu statistilised näitajad ainelise heaolu kasvus üksnes 10% elanikkonna jaoks.
Felix Abt
Lühidalt öeldes õitseb majandus väga kitsa omanike klassi hüvanguks, samas kui tavapopulatsiooni vaatenurgast on käimas aeglane verest tühjaks jooksmine. Tänaseks on Ühendriikide ekstreemne varanduslik polariseerumine jõudnud punkti, kus 65% ameeriklastest tunnistavad, et nende olukord on finantsiliselt pingeline, samas kui Michigani Ülikooli tarbijate kindlustunde indeks on tänaseks langenud rekordmadalale, kukkudes allapoole 2008/2009 aasta finantskrahhi nivoost.
Kahe klassi süsteem
Ajal, mil jõukad isikud kasutavad oma varanduse mitmekordistamiseks aktsiaid ning kinnisvara, näeb keskklass vaeva pelgalt elus püsimisega ning riigivõlg aina kasvab. Jõukate Ameerika majapidamiste finantsvarade väärtus ulatub majapidamiste kuue aastasissetulekuni – 1950.-tel aastatel oli see näitaja 3,5 aastasissetulekut –, kuid üha rohkemad ameeriklased toetuvad toidukaupade ostmisel annetuskampaaniate teel kogutud toetustele. Varem hädaolukorraga toime tulemise strateegiad on kujunenud igapäevaselt ellujäämise abivahenditeks üha suuremale osale elanikkonnast. Beebibuumerite generatsiooni triljonitesse dollaritesse ulatuvat vara kantakse parajasti üle nende pärijatele, kuid heategevuslike annetuste määr on stagneerunud kahel protsendil SKP-st. Ameerika Ühendriigid ei kannata mitte raha, vaid üha kroonilisemaks muutuva õigluse defitsiidi käes.
Tänaseks on Ühendriikide ekstreemne varanduslik polariseerumine jõudnud punkti, kus 65% ameeriklastest tunnistavad, et nende olukord on finantsiliselt pingeline, samas kui Michigani Ülikooli tarbijate kindlustunde indeks on tänaseks langenud rekordmadalale, kukkudes allapoole 2008/2009 aasta finantskrahhi nivoost.
Felix Abt
Tehisintellekti mull
Tänapäevase kullapalaviku mootoriteks on algoritmid ja andmekeskused. Tehnoloogiahiidudesse suunatakse miljardeid dollareid, millega ei ole tegelikkuses tänini kaasnenud mingisugust selgesti mõõdetavat produktiivsuse kasvu. Õigupoolest väidavad 95% ettevõtetest, et tehisintellekt ei anna neile mingit mõõdetavat kasu. Seega võib öelda, et turg pühitseb potentsiaali, mitte reaalsust – analoogset mustrit nägime ka dot-comi mulli kontektsis…
Tehisintellekti tööstus toimib omamoodi suletud raharingluses: Microsoft ja Nvidia investeerivad ChatGPT omanikku Open AI-sse ning Open AI omakorda ostab Microsoftilt pilveteenuseid ja Nvidialt kiipe. Raha vahetab omanikku ilma reaalset kasvu kaasa toomata ning Open AI, kellele kuulub 1,3 triljoni dollari väärtuses obligatsioone, deklareerib mitmetesse miljarditesse ulatuvaid kahjumeid.
Tehnoloogiahiidudesse suunatakse miljardeid dollareid, millega ei ole tegelikkuses tänini kaasnenud mingisugust selgesti mõõdetavat produktiivsuse kasvu. Õigupoolest väidavad 95% ettevõtetest, et tehisintellekt ei anna neile mingit mõõdetavat kasu.
Felix Abt
Nn “suure seitsmiku” ettevõtted – st Apple, Microsoft, Nvidia, Amazon, Meta, Google ja Tesla – moodustavad tänaseks rohkem kui kolmandiku S&P 500 aktsiaindeksist, mis reastab USA 500 suurimat avalikult kaubeldavat ettevõtet. See tähendab, et ilma nende ettevõteta oleks majanduskasv nullilähedane. Mis omakorda tähendab, et eufooria vaibudes kukub süsteem paratamatult kokku.
Ajal mil miljardeid dollareid suunatakse serverifarmidesse, jäetakse koolid, eluasememajandus ja infrastruktuur üha nähtavamalt unarusse. Samas kui väärmajandamise kulud kannab kogu ühiskond kõrgemate energiahindade, töökaotuse ning üha troostitumast reaalsusest eskapismi pakkuva digitaalse sõltuvuse näol. Teisisõnu võime tõdeda, et tehnoloogiline progress on moondunud tehnofeodalismiks.
Nn “suure seitsmiku” ettevõtted – st Apple, Microsoft, Nvidia, Amazon, Meta, Google ja Tesla – moodustavad tänaseks rohkem kui kolmandiku S&P 500 aktsiaindeksist, mis reastab USA 500 suurimat avalikult kaubeldavat ettevõtet.
Felix Abt
Kokkuvõttes meenutab tehisintellektimajandus ülemaailmset Ponzi skeemi ning kui väärmajandust ei reguleerita, siis ootab meid ees varing – seekord siis digiettevõtete eestvedamisel. Ometi kutsub valitsustele jälgimistarkvara tootva ja jälgimisühiskonna rajamisse otseselt panustava Palantiri tegevjuht Peter Thiel üles reguleerimisest hoiduma, nimetades seda ilma igasuguse tabatava irooniata “Antikristuse tööks”.
Ette planeerimisest lühi- ja pikaajalises plaanis
Oma hiljutisel reisil Xinjiangi nägin oma silmaga, mida hiinlased peavad silmas ette mõtleva majanduspoliitikaga: kõrbed muudetakse põllumajandusmaaks, püstitatakse ulatuslikke päikese- ja tuuleparke, laiendatakse hüdroelektri tootmist ja ehitatakse tuumajaamu, ning seda kõike rekordkiirusel.
Samal ajal kerkivad USA-s plahvatuslikult elektrihinnad, mida on vedamas Microsofti, Amazoni ja Open AI energianäljas andmekeskused. Energia on saamas tuleviku valuutaks, hoides Hiina tööstus- ja tehisintellekti arenduse kulud madalal ning õõnestades sedasi aasta-aastalt üha enam viimaseid alles jäänud lääne konkurentsieeliseid.
Kui Ameerika planeerib majandusarengut kvartalite, siis Hiina aastakümnete perspektiiviga, tuletades sedasi meelde nii Ühendriikides kui Euroopas tänaseks kaotsi läinud Napoleonile omistatud printsiipi, mille kohaselt “valitsemine tähendab pilgu suunamist ajahorisondi taha”.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Asajolu, et kõigest seitse USA suurimat IT ettevõtet omavad antud trendide jätkudes peagi suuremat turkapitalisatsiooni (so. ettevõtete “hinda” mingil ajahektel) kui 500 Ühendriikide järgmiseks suurimat ettevõtet kokkupanduna annab tunnistust reaalse sotsiaalmajandusliku väärtusloome ning finantskapitalismi poolt omistatud väärtuse eksisteerimisest paralleelsetes reaalsustes, kus rahamajanduse ja füüsilise majanduse kokkupuutepunktid on sisuliselt kadumas.
Niinimetatud “tehnisintellekti” revolutsiooni laiematest ühiskondlikest, kultuurilistest ja moraalsetest tagajärgedest on võimalik aga lugeda ja kuulata käesoleva loo lõpus viidatud loos.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD:
