Õhusaaste tase maailmas on tänaseks küündinud nivooni, kus lõviosa maailma elanikkonnast elab keskkonnas, mille saastatus ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kehtestatud õhukvaliteedi piirmäärasid.
Visual Capitalist on toonud järgneval graafikul välja maailma kõige saastunumad riigid 2023. aasta seisuga, tuginedes Šveitsi õhukvaliteedi hindamise ja puhastustehnoloogia tootja IQAir andmetele. Riigid on järjestatud õhus leiduvate tahkete peenosakeste PM2,5 aasta keskmise kontsentratsiooni alusel mikrogrammides kuupmeetri kohta (μg/m³) ning grupeeritud vastavalt sellele, kas õhu saastatus ületab WHO piirmäärasid enam kui 10, 7-10 või 5-7 korda.
PM2,5 viitab peenosakestele, mille läbimõõt on kuni 2,5 mikromeetrit ning mis võivad tungida sügavale kopsudesse ning põhjustada terviseprobleeme. Levinuimad PM2,5 saaste allikad on heitgaasid mootoritest ja elektrijaamade põletusseadmetest, tulekahjudega leviv suits, tolm ning mullaosakesed.
2021. aastal ajakohastas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma õhukvaliteedi suuniseid PM2,5 kohta. Kui varem oli PM2,5 lubatud maksimaalne aasta keskmine tase 10 μg/m³, siis nüüd on näitaja kohandatud tasemele 5 μg/m³.
Kuidas mõjutab PM2,5 saaste inimesi?
2022. aastal avaldatud õhu- ja elukvaliteedi uuringus Air Quality Life Index (AQLI) leiti, et 97,3% maailma elanikkonnast puutub kokku PM2,5 tasemega saasteosakestega koguses, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ette nähtud piirid, vähendades sedasi oodatavat eluiga hinnanguliselt 2,2 aasta võrra.
2022. aastal avaldatud õhu- ja elukvaliteedi uuringus Air Quality Life Index (AQLI) leiti, et 97,3% maailma elanikkonnast puutub kokku PM2,5 tasemega saasteosakestega koguses, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ette nähtud piirid, vähendades sedasi oodatavat eluiga hinnanguliselt 2,2 aasta võrra.
Lõuna-Aasia elanikud võivad AQLI hinnangul kaotada aga kuni 5 aastat oma elueast, sest antud regioon on juba aastaid olnud ülemaailmse õhusaaste tulipunktiks. Nimelt asuvad 37 maailma kõige saastunumat linna 40-st Lõuna-Aasias.
Oluline on tähele panna ka asjaolu, et tahked osakesed võivad liikuda sadu kilomeetreid, ületades riigipiire. Näiteks umbes 30% India Punjabi osariigi õhusaastest pärineb tegelikult naaberriigist Pakistanist. Samamoodi on hinnanguliselt 30% Bangladeshi suurimate linnade saastest tegelikult pärit Indiast.
Eesti on 134 riigi saastatuse pingereas 126. kohal näitajaga 4,7 ja kuulub viimasesse, kõige puhtama õhuga riikide gruppi. Madalaim õhusaaste määr on Prantsuse Polüneesias (3,2).
Eesti on 134 riigi saastatuse pingereas 126. kohal näitajaga 4,7 ja kuulub viimasesse, kõige puhtama õhuga riikide gruppi.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Mis on ultimatiivselt inimese ja rahva (materiaalse) elukvaliteedi määramisel kõige fundamentaalsema tähtsusega? Kuigi küsimuse subjektiivse tõlgenduse piirid on laiad ning erinevad tahud elu võimalikuks või võimatuks muutvatest teguritest varieeruvad vastavalt vastajale, on teatud objektiivsete tõsiasjade valguses võimalik siiski elukeskkonna kvaliteeti hinnata.
Kõige fundamentaalsemate parameetrite alusel (õhu, vee ja toidu kvaliteet) pakub Eesti võimalust olla üheks maailma kõige kõrgema elukvaliteediga paigaks.
Adrian Bachmann
Õhust ilma jäetuna sureb inimene teadupärast minutitega. Veepuuduse all kannataja eluiga võib mõõta päevadega ning toiduta jäetu lõpp saabub nädalatega. Sellest tulenevalt on vähemasti materiaalse elukvaliteedi taseme mõõtmise objektiivseteks suurusteks värske õhu, puhta vee ning tervisliku toidu olemasolu ning seejärel nende kvaliteet… Seega tuleb tunnistada, et kõige fundamentaalsemate parameetrite alusel (õhu, vee ja toidu kvaliteet) pakub Eesti võimalust olla üheks maailma kõige kõrgema elukvaliteediga paigaks – iseküsimus on, kuidas suudame seda potentsiaali, mis meile kingitud on, kasutada.
Seda enam oleks traagiline, kui maailma üks kõige väiksemaid rahvaid oleks sunnitud olema tunnistajaks, kuidas tema rahvuskodu sõjakeerisesse tirituna pöördumatult hävitatakse või rahvusvahelistele kontsernidele maha müüduna oma loodusest, ilust ja elust õõnsaks kaevandatakse. See on saatus, millele vastu seismine on antud mitte üksnes õiguse, vaid kohustusena kõigile, kes on õnnistatud seda väikest, ent tänini rüvetamata maad kutsuma oma koduks.
Oleks traagiline, kui maailma üks kõige väiksemaid rahvaid oleks sunnitud olema tunnistajaks, kuidas tema rahvuskodu sõjakeerisesse tirituna pöördumatult hävitatakse või rahvusvahelistele kontsernidele maha müüduna oma loodusest, ilust ja elust õõnsaks kaevandatakse. See on saatus, millele vastu seismine on antud mitte üksnes õiguse, vaid kohustusena kõigile, kes on õnnistatud seda väikest, ent tänini rüvetamata maad kutsuma oma koduks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
