Charles Hugh Smith
Tehisintellekti saabumine röövib peagi inimeste töö, jättes töörahva ilma teenistusest… Selline näib olevat tänapäeval valdav sentiment, mille tõepärasuses näib hetkel olevat ajakohatu kahelda. Ent kas see on reaalselt ka sedasi ning kuidas saab tehisintellekti levik mõjutama reaalselt inimeste elusid ja tööturgu? Järgnevas mõtiskluses üritab vastuseid nendele küsimustele anda Charles Hugh Smith…
Adrian Bachmann
Tänases maailmas võetakse enesestmõistetavana, et pigem varem kui hiljem võtab tehisintellekt üle suurema osa meie töökohustustest. Võitluskunste valdavad robotid – mis on inimeste poolt kolossaalsete kuludega programmeeritud – peaks meid veenma selles kuidas masinad hakkavad peagi tegema kõike, mida seni on suutnud vaid inimesed, üksnes märgatavalt paremini. Ühtlasi peaks tehisintellektipõhised agendid „tõestama“, et kogu digitaalse töö sooritab mitte enam kuigi kauges tulevikus tehisaru.
Seega… Mida hakkab sellisel juhul tegema inimene? Temale näib jäävat vaid vabadus kirjutada kehva luulet, valmistada keraamilist “kunsti”, või tegeleda mingi muu tegevusega, mille vilju on mõistagi võimatu kellelegi maha müüa.
Paraku ei esita keegi tehisintellekti revolutsiooni eestkõnelejatest küsimusi, mis on päevselged kõigile, kes elavad väljaspool illusoorset mulli, mille peamiseks eesmärgiks on kühveldada tehisintellekti välja töötavatele korporatsioonidele kokku üha obstsöönsemaks muutuvaid rahamägesid.
Paraku ei esita keegi tehisintellekti revolutsiooni eestkõnelejatest küsimusi, mis on päevselged kõigile, kes elavad väljaspool illusoorset mulli, mille peamiseks eesmärgiks on kühveldada tehisintellekti välja töötavatele korporatsioonidele kokku üha obstsöönsemaks muutuvaid rahamägesid.
Charles Hugh Smith
Vaadakem esmalt põgusalt neid sündmuste käike, mida tehisintellekti apologeedid peavad vältimatuks tulenevalt tehisaru lakkamatust edasiarendamisest. Väidetavalt võime eeldada, et tehisintellekt automatiseerib kõige esmasemalt teenindussektori samamoodi, nagu robotite esiletõus automatiseeris varemalt tehaste töö tootmisliinidel. Kuna teenindussektori osakaal on kaasaegses majanduses ja tööhõives domineerival positsioonil, järeldub sellest justkui, et vastavates suhtarvudes saab olema ka nende töötajate hulk, kelle tehisintellekt tööturult välja tõrjub.
Korporatsioonide tegevjuhid hoiatavad samuti üha kõlavamal häälel inimkonda läheneva massiliste koondamiste laine eest seoses tehisintellekti rakendamisega teenindussektoris. Muuhulgas kiidab USA telekommunikatsiooni hiiu Verizon tegevjuht Dan Schulman ajalehes Wall Street Journal tehisintellekti kasulikkust, hoiatades samas, et juhtidel on aeg vaadata otsa tehisintellekti ulatusliku rakendamisega kaasneda võivatele probleemidele.
Nagu näeme all tood tööstusvaldkonna tööhõive graafikul, väheneb tööstustööhõive protsentuaalne osakaal kogutööjõust pidevalt, ja seda isegi tööstustoodangu väärtuskasvu tingimustes. Seega tundubki esmapilgul enesestmõistetav, et peagi teeb tehisintellekt suurema osa tööst meie eest ära.
Kuna tööjõu hulk on ajas kasvanud, on oluline arvestada tööstusvaldkonnas töötavate inimeste protsenti. All toodud graafikul näeme, et Teise maailmasõja tootmisbuumi haripunktis moodustas tööstuses töötavate inimeste osakaal peaaegu 40% kogutööjõust (38,6%). Sõjajärgse tööstustööhõive tipphetkel (1980) moodustasid tööstuslikus tootmises hõivatud töötajad 21% kogu tööhõivest. 2001. aastal, vahetult enne seda kui globaliseerumine Ühendriikide tööstuse hävitas, kattis tööstussektor 12,9% kõigist töökohtadest. Tänaseks, 2026. aastal, töötab Ameerika Ühendriikides tööstuses aga mitte rohkem kui 7,9% tööjõust.
Ligikaudu sama suundumus kehtib ka põllumajanduses töötanud inimeste osakaalu languses tööstusrevolutsiooni alguses. Protsess oli analoogne – toodang suurenes, kuid töötajaid jäi palju vähemaks, sest fossiilkütustel töötavad masinad ja automatiseerimine vahetasid põllumajanduses võrdlemisi kiiresti inimtööjõu välja.
Seega võime eeldada, et kui teenindussektor automatiseeritakse lähiaastatel sarnase dünaamika alusel nagu varasemalt seda tehti põllumajanduses ning tööstuslikus tootmises, siis kaotavad kümned miljonid inimesed õige pea oma töö. Optimistliku versiooni kohaselt tekitab iga tehnoloogiline revolutsioon rohkem töökohti juurde kui kaotab, kuid see ei ole tegelikkuses mingi reaalne seaduspära, vaid ajalooline kogemus, mis leidis aset ajaloolistel tingimustel. Tingimustel, mida tänapäeval enam ei eksisteeri.
Võime eeldada, et kui teenindussektor automatiseeritakse lähiaastatel sarnase dünaamika alusel nagu varasemalt seda tehti põllumajanduses ning tööstuslikus tootmises, siis kaotavad kümned miljonid inimesed õige pea oma töö. Optimistliku versiooni kohaselt tekitab iga tehnoloogiline revolutsioon rohkem töökohti juurde kui kaotab, kuid see ei ole tegelikkuses mingi reaalne seaduspära, vaid ajalooline kogemus, mis leidis aset ajaloolistel tingimustel. Tingimustel, mida tänapäeval enam ei eksisteeri.
Charles Hugh Smith
Töö kaotanud põllumajandustöötajatel oli võimalik suunduda tehastesse ning tehasetöötajad said liikuda teenindussektorisse. Kuna arvuti- ja internetitehnoloogia võimaldas automatiseerida madalat kvalifikatsiooni eeldanud teenindustöö, julgustati töö kaotanud inimesi varasemalt kõrgkooli astuma, et suunduda seejärel omakorda edasi kõrgemal tasemel ettevalmistust eeldavale kognitiivsele tööle. Kuid täna automatiseeritakse tehisintellekti abil teenindussektoris vajalikku kognitiivset tööd ja juba ka märkimisväärset osa loomeinimeste loomingulisest tööst.
See viib meid tagasi esimese küsimuseni: millest peaks lähtuma uus kasvav nõudlus inimtööjõu järele? Sellele küsimusele ei oska täna keegi sisulisel ja veenval viisil vastata. Teile üksnes korratakse optimistlikku lugu sellest, kuidas tehnoloogilised revolutsioonid loovad alati rohkem töökohti tänu mingile maagilisele, gravitatsioonitaolisele loodusseadusele. Kuid nagu juba mainitud, ei ole tegemist loodusseadusega, ja seetõttu peame lähemalt vaatama, millistesse valdkondadesse on viimasel ajal kõige rohkem töökohti lisandunud.
Valdkonnad, mille raames on teenindussektoris loodud viimastel kümnenditel enamik uutest täistööajaga töökohtadest, on haridus ja tervishoid ning nendega seotud sotsiaalteenused. All toodud graafik näitab meile dramaatilist laienemist erasektori haridus- ja tervishoiuteenustes vähem kui 4%-lt 1940. aastatel 8%-ni 1980. aastatel, 12%-ni 2000. aastatel ja 17,5%-ni tänapäeval. Absoluutarvudes tähendab see kasvu 1,67 miljonilt töötajalt vastavalt 7,2 miljoni, 15,5 miljoni ja tänaseks siis juba 27,8 miljoni töötajani.
Järgmiseks vaatame tervishoiu tööhõive graafikut, kus on välja toodud arstide ja administratiivpersonali jaotus:
Professorite ja ülikoolide ning kolledžite administratiivpersonali jaotus on järginud üldjoontes sama suundumust: professorite arv on jäänud ülikoolides ligikaudu samaks, samas kui ülikooli bürokraatiat haldava (ning tekitava) administratiivpersonali hulk on märgatavalt tõusnud.
Professorite arv on jäänud ülikoolides ligikaudu samaks, samas kui ülikooli bürokraatiat haldava (ning tekitava) administratiivpersonali hulk on märgatavalt tõusnud.
Charles Hugh Smith
See toob meid omakorda ühe fundamentaalse küsimuse juurde: kas pole mitte sedasi, et valdav osa massiivselt kasvanud ning üksnes piiramatu rahatrüki toel võimalikuks saanud administratiivtööst mis viimastel kümnenditel on tekkinud, on tegelikkuses väga madala väärtusega ning positiivse rikkuse loomise asemel lihtsalt loob tarbetut keerukust, mis muudab sisulise töö tegemise ja rikkuse loomise üha raskemaks?
Administratiivpersonal on paisunud tänu õppelaenudele, mida Ühendriikides ei ole võimalik pankroti välja kuulutamise abil kustutada, ning diplomite väljastamise monopolile, mis ei hooli sellest, kas tudengid õpingute jooksul midagi reaalselt majanduslikult väärtuslikku on omandanud.
Kas pole mitte sedasi, et valdav osa massiivselt kasvanud ning üksnes piiramatu rahatrüki toel võimalikuks saanud administratiivtööst mis viimastel kümnenditel on tekkinud, on tegelikkuses väga madala väärtusega ning positiivse rikkuse loomise asemel lihtsalt loob tarbetut keerukust, mis muudab sisulise töö tegemise ja rikkuse loomise üha raskemaks?
Charles Hugh Smith
Viimaks jõuame aga kolmanda ehk viimase küsimuseni: kui tehisintellekt on sedavõrd geniaalne, nagu meile räägitakse, siis miks ei rakendata seda madala väärtusega või sisulist tööd raskendava administratiivpersonali paisumisest tuleneva kontraproduktiivse keerukuse kõrvaldamiseks? (Vaata ka siin.) Vastus sellele küsimusele on ilmne: kunstlikult tekitatud töökohustuste lisandumine ja süsteeme kontraproduktiivne keerukus on äärmiselt tulus nende ettevõtete omanike jaoks, kelle käes on kartellile kuuluv või monopoolne kontroll nende kasutute administratiivtööde teostamise üle.
Lõpetuseks vaatame kõik kolm küsimust uuesti üle.
Küsimus nr 1: kust lähtub uus kasvav nõudlus inimtööjõu järele? Vastus: tohutuid kasumeid võimaldava väärtuse loomise seisukohalt ei leidu olukorra muutmiseks piisavaid nõudluse allikaid.
Küsimus nr 2: Mis siis, kui valdav osa administratiivtööst on madala väärtusega või kujutab endast tegelikku tööd raskendavat kontraproduktiivset keerukust, mis on võimalikuks saanud üksnes hariduse ja tervishoiu piiramatu rahastamise tõttu? Vastus: see on iseenesestmõistetav, kuid tabu, sest liiga paljude inimeste kasum ja elatis sõltuvad praeguse ebaefektiivse olukorra jätkumisest.
Küsimus nr 3: Kui tehisintellekt on nii geniaalne, miks ei rakendata seda väheväärtusliku töö või kontraproduktiivse keerukuse kõrvaldamiseks, selle asemel et raisata tohutuid koguseid energiat ja kapitali kasututele, olematu lisaväärtusega töödele? Vastus: senikaua, kuni kahjuliku, kontraproduktiivse keerukuse rahastamine on piiramatu ja kogu selle mõttetu töö töötlemisest saadav kasum on kindlalt kolossaalne, jäävad kolossaalseteks ka stiimulid süsteemi muutmata jätmiseks, kui välja arvata kulukate inimtöötajate kõrvaldamine süsteemist. Samal ajal puuduvad stiimulid praeguste süsteemide täielikuks lammutamiseks ja nullist uuesti alustamiseks sellisel moel, et eelarved kahaneksid igal aastal ja tasustataks tulemusi, mitte protsessi.
Lõpetuseks… Kui tehisintellekt oleks tõeliselt intelligentne, keelduks see täitmast tarbetuid ülesandeid pelgalt omanikele suurema rahalise kasumi teenimise nimel, ehk teisisõnu see keelduks täitmast ülesandeid, mis soodustavad ahnust ning jätkusuutlikkuse illusiooni jätkamist, enne kui kogu süsteem kokku variseb. Selle asemel lammutaks tehisintellekt olemasolevad süsteemid puhtast loogikast lähtuvalt põhjalikult laiali ning alustaks algusest ratsionaalsete, produktiivsete stiimulite ja eesmärkide seadmise ning saavutamisega.
Kui tehisintellekt oleks tõeliselt intelligentne, keelduks see täitmast tarbetuid ülesandeid pelgalt omanikele suurema rahalise kasumi teenimise nimel, ehk teisisõnu see keelduks täitmast ülesandeid, mis soodustavad ahnust ning jätkusuutlikkuse illusiooni jätkamist, enne kui kogu süsteem kokku variseb.
Charles Hugh Smith
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: