Nii elanikele kui keskkonnale massiivseid kahjusid tekitanud ning tohutuid investeeringuid neelanud andmekeskuste ehitamise buum on näitamas esimesi taandumise märke, mistõttu peaaegu pooled Ühendriikides välja kuulutatud projektid on tänase seisuga kas peatatud või edasi lükatud. Järgnevas loos vaatame lähemalt, kuidas on võimalik, et vaatamata kolossaalsetele summadele, mida tehisintellekti andmekeskustele kulutatakse, näib kavandatav infrastruktuur olevat paljuski surnult sündinud.
Siinkohal tasub meeles pidada, et ainuüksi 2026. aastal planeerisid neli IT hiiglast – Amazon, Alphabet, Microsoft ja Meta – kulutada 650 miljardit dollarit uute andmekeskuste ehitamisele. Veelgi enam, aastaks 2030 peaks andmekeskuste ehitamisele kulutatav summa küündima kokku 9 triljoni dollarini.
Sellele vaatamata on Bloombergi andmetel käesolevaks aastaks kavandatud kokku ligikaudu 12 gigavatise energianõudlusega 140-st andmekeskuste projektist vaid kolmandik tööjärgus, samas kui ülejäänud projektid eksisteerivad üksnes paberil ning uudistes. Ka briti mõjuvõimas ajaleht Financial Times on tõdenud, et isegi kui andmekeskuste arendajad ei nõustu probleeme tunnistama, reedavad satelliidipildid selgesti, et andmekeskuste ehitamise ajakava saab olema algselt välja kuulutatust oluliselt pikem.
Samal ajal kui andmekeskused neisse maetud sadadele miljarditele dollaritele vaatamata kavakohaselt valmis ei saa, tekitab nende ehitus kohalikele elanikele üha kasvavaid probleeme. Muuhulgas põhjustab ehitustelt lähtuv infraheli lähikonna elanikele tervisehäireid, põhjavesi reostub ning elektriarved tõusevad nii ettevõtete kui eratarbijate jaoks kordades. Lõppastmes ei maksa andmekeskuste rajamisest tulenevat kogukulu elukeskkonnale kinni mitte aktsionärid ega maksusoodustusi koguvad ettevõtjad, vaid nende arvutuskomplekside lähedal elavad tavainimesed, koduomanikud, pered ja kogukonnad, kellele ehituse kavandamisel sõnaõigust ei ole antud.
Andmekeskuste maania ulatuse võtab kõige ilmekamalt kokku Harvardi majandusteadlase Jason Furmani poolt esile toodud fakt, et aasta esimesel poolel moodustasid andmekeskustele tehtud kulutused 92% kogu Ameerika Ühendriikide sisemajandusliku koguprodukti kasvust, ning kui kogu tehisintellektiga seonduv valdkond välja jätta, ei ole Ameerika Ühendriikides majanduskasvu viimasel aastal sisuliselt aset leidnud.
Andmekeskuste maania ulatuse võtab kõige ilmekamalt kokku Harvardi majandusteadlase Jason Furmani poolt esile toodud fakt, et aasta esimesel poolel moodustasid andmekeskustele tehtud kulutused 92% kogu Ameerika Ühendriikide sisemajandusliku koguprodukti kasvust, ning kui kogu tehisintellektiga seonduv valdkond välja jätta, ei ole Ameerika Ühendriikides majanduskasvu viimasel aastal sisuliselt aset leidnud.
Ühe näitena tehisintellekti absurdsest mõjust majandusele võib mainida 2021. aastal 4,1 miljardilise turukapitalisatsioonini jõudnud jalatsitootjat Allbirds, mis müüs oma jalatsitega seonduva osa ettevõttest koos intellektuaalomandiga 2026. aasta alguses 39 miljoni dollari eest maha ning teatas, et asub nüüdsest nime all NewBird AI andmetööstusele graafikaprotsessoreid rentima. Uue tegevusvaldkonna sissetöötamiseks kogus Allbirds 50 miljoni dollari mahus investeeringuid ning suunavahetus tõi kaasa ettevõtte aktsiate väärtuse tõusu rohkem kui 600%.
Kirjeldatud sündmuste taustal muutub arusaadavaks, miks äkitselt soovivad kõik andmetööstusesse investeerida ning miks kümnekonna aastaga on ainuüksi USA-s tehisintellekti andmekeskuste hulk tõusnud nullilähedaselt orienteeruvalt 4000 kuni 5400 vahele. Tänase seisuga on kuue aasta jooksul eraldatud Ameerikas inflatsiooniga korrigeeritud kulutusi kokku arvestades andmekeskuste rajamiseks rohkem raha kui II maailmasõja järgselt Marshalli plaani alusel Euroopa taas ülesehitamisele, Manhattani aatomipommi projektile, Apollo kosmoseprogrammile ning Rahvusvahelisele kosmosejaamale kokku.
Tänase seisuga on kuue aasta jooksul eraldatud Ameerikas inflatsiooniga korrigeeritud kulutusi kokku arvestades andmekeskuste rajamiseks rohkem raha kui II maailmasõja järgselt Marshalli plaani alusel Euroopa taas ülesehitamisele, Manhattani aatomipommi projektile, Apollo kosmoseprogrammile ning Rahvusvahelisele kosmosejaamale kokku.
Siinjuures on tähelepanuväärne, et see raha on suunatud äriplaani, mis ei ole tänaseks end jätkuvalt majanduslikult tõestanud. Lisaks jäävad graafikaprotsessorid ajast tehniliselt kiirelt maha ning nende pidev asendamine uuendatud versioonidega on ülimalt kulukas. Ma ei püüa väita, nagu ei saaks tehisintellekti kunagi edu saata. Ent küsigem endilt, kas kogu ettevõtmine suudab end majanduslikult ära tasuda enne, kui investeeringud otsa saavad ja kogu süsteem kokku kukub? See ei ole kuigi tõenäoline.
Lootused on kruvitud kõrgele ning analüütikud on võrrelnud andmekeskuste ehitamist 19. sajandi raudtee ehituse buumiga. Tõepoolest: tuhandete uute töökohtade loomise ja digitööstusrevolutsiooni ootuses on mitmed osariigid jaganud heldeid toetusi ja maksusoodustusi. Texase osariigil jäi 2025. aastal ainuüksi Stargate’i projekti toetamise tõttu saamata rohkem kui miljardi dollari ulatuses makse. OpenAI, Oracle’i ja SoftBanki ühise Stargate projekti, mille tuntuim andmekeskuste linnak asub Texase linna Abilene’i kõrval, kogueelarve ulatub tänaseks 500 miljardi dollarini. Samuti jäi ligikaudu miljard dollarit üheainsa aasta jooksul maksudena laekumata Virginia osariigil, mis on jaganud maksusoodustusi 56 andmekeskuste projektile.
Paraku ei ole AI ettevõtete poolt antud lubadused tänaseni teostunud. Andmekeskusi ehitavad ettevõtted koormavad armutult osariikide infrastruktuuri, mille kulud jäävad täielikult kohalike elanike kanda. Andmekeskustele jagatud maksuvabastuste tõttu on ainuüksi Oregoni osariigi koolid kaotanud 275 miljonit dollarit, mis neile andmekeskuste ettevõtete subsiidiumiteta maksudest oleks eraldatud. Samuti ei ole keskuste rajamisega kaasnenud lubatud massilisi töökohti – suurimad andmekeskused pakuvad tööd kõigest 150 inimesele. Kuigi ehitustöölisi küll palgatakse ja tasustatakse korralikult, on tegemist ajutiste töökohtadega, kusjuures sageli tuuakse töölised sisse teisest osariigist.
Mis läks valesti?
Kogu andmekeskuste tööstus toetub laenurahale olukorras, kus ettevõtjate oma ressursid on ammendunud, ent kulud on jätkuvalt tohutud, ning ettevõtmise kasumlikkus ei terenda veel silmapiiril. Investorid on tänaseks üha enam loobumas projektide toetamisest, kuna kõigi märkide järgi on oodata mulli peatset lõhkemist.
Kõige kriitilisem probleem, mis andmekeskuste funktsioneerimist tõkestab, on palju käsitletud energiapuudus. Üks ainus suur andmekeskus tarvitab teadupärast sama palju elektrit kui 200 000 majapidamisega linn.
Kõige kriitilisem probleem, mis andmekeskuste funktsioneerimist tõkestab, on palju käsitletud energiapuudus. Üks ainus suur andmekeskus tarvitab teadupärast sama palju elektrit kui 200 000 majapidamisega linn. Kaasaegsed graafikaprotsessorid ja serverid tarbivad märkimisväärselt rohkem energiat kui nende eelkäijad. Ligikaudu veerand 2026. aastaks planeeritud projektidest ei ole aga tänini avalikustanud, kuidas nad kavatsevad oma projekti jaoks vajaliku energia tagada.
Lisaks kõigele eelpool mainitule on andmekeskuste funktsioneerimiseks tarvilike elektri- ja elektroonikakomponentide, sh trafode, jaotusseadmete ja akude, pakkumine kriitiliselt madalal tasemel ning enamik nimetatud agregaatidest tarnitakse Hiinast. See omakorda tähendab, et kogu USA andmekeskuste buum eksisteerib sisuliselt üksnes Hiinast pärinevate komponentide tarnete armust. Vahemikus 2022 kuni 2025 kasvas Hiinast imporditud suure võimsusega trafode hulk 1500-lt ühikult 8000 ühikuni, samas kui geopoliitilised pinged ja tariifid muudavad tarneahela ebakindlaks.
Kogu USA andmekeskuste buum eksisteerib sisuliselt üksnes Hiinast pärinevate komponentide tarnete armust.
Kõige tipuks on andmekeskustel raskusi ka oskustööjõu leidmisega, mis tähendab, et lisaks vajaliku varustuse puudumisele ei leidu ka küllaldaselt inimesi, kes seda varustust paigaldaks ja kasutaks. Facebooki ja Instagrami omanik Meta on olukorra drastilisuse tõttu asunud tänaseks tasuta fiiberoptika tehnikuid välja koolitama, lubades ilma mingite eelteadmisteta isikud nelja nädalaga tööks ette valmistada.
Lisaks ettevõtjapoolsetele probleemidele murendavad andmekeskuste projekte kohalikule kogukonnale tekitatud kahjud. Enamik inimesi ei taipa, kui suure jalajälje andmekeskused tegelikkuses endast maha jätavad. Nende projektide hind ei ole arvestatav pelgalt rahalistes kuludes, vaid ka elanike kaotatud tervises ja elukeskkonnas. Näiteks on leitud, et Virginia osariigis on inimesed sunnitud sisse hingama 10 000 diiselgeneraatori poolt tekitatud heitmeid, ning ÜRO hinnangul tarbivad andmekeskused 2030. aastaks sama palju vett kui 1,3 miljardit inimest.
ÜRO hinnangul tarbivad andmekeskused 2030. aastaks sama palju vett kui 1,3 miljardit inimest.
Utah osariik on tänaseks andnud oma heakskiidu 161,9 ruutkilomeetri suurusele Stratose andmekeskusele, mis tarbib üksi enam kui kaks korda rohkem elektrit kui terve Utah osariik kokku, paisates ümbritsevasse Hanseli orgu iga päev 23 aatomipommi jagu soojust, ohustades sedasi läheduses asetsevat niigi kahanevat Suurt Soolajärve. Avalikkuse meelepahatormi survel teatas Stratose andmekeskuse omanik Kevin O’Leary, et vähendab projekti mahtu poole võrra, sest tal “ei ole muud valikut”.
Facebooki omanikust Meta on rajamas Louisianas Hyperioni nimelist andmekeskust, mille võimekus ületab Facebooki esimese andmekeskuse võimekuse 400-kordselt, tarbides sealjuures sama palju energiat kui terve Londoni linn – umbkaudu 5 gigavatti. Väärib märkimist, et tegemist on vaid ühega Meta poolt rajatavatest hiiglaslikest kompleksidest.
Facebooki omanikust Meta on rajamas Louisianas Hyperioni nimelist andmekeskust, mille võimekus ületab Facebooki esimese andmekeskuse võimekuse 400-kordselt, tarbides sealjuures sama palju energiat kui terve Londoni linn – umbkaudu 5 gigavatti. Väärib märkimist, et tegemist on vaid ühega Meta poolt rajatavatest hiiglaslikest kompleksidest.
Veebis leidub videoid, kus inimesed sõidavad Meta andmekeskusest mööda ja näitavad 9,1 ruutkilomeetri suuruse keskuse lõputuna näivalt jätkuvaid tulesid, mis valgustavad endist põllumaad. Majanduslik kasu hiigelkompleksist on kohalikule elanikkonnale aga nullilähedane, kuna keskkonna hävitanud rajatis pakub tööd kõigest 150le inimesele – umbes sama palju kui kohalik Walmarti supermarket.
Lisaks suurele elektri- ja veekulule reostavad andmekeskused vett jahutussüsteemidele lisatud kemikaalide, semikonduktoritest ja mikroprotsessoritest lekkivate ainete ja heitvee kaudu, kusjuures väärib märkimist, et kõiki kemikaale ei ole võimalik puhastussüsteemi abil eemaldada. Tegemist on reostusega, mis jõuab paratamatult loodusesse ning kohalike elanike kraanivette.
Virginia, Georgia ja Texase osariigi elanikud on sunnitud juba täna taluma andmekeskuste jahutussüsteemidest lähtuvat pidevat madalsageduslikku helireostust, mille eest ei kaitse ka 200 000 dollari eest soetatud uued aknad ja isoleerimine. Kui elanikel isegi õnnestub kuidagi läbi seinte tungivale mürale ja vibratsioonile vaatamata öösel magada, ootab neid hommikul kopsakas elektriarve, mis rikub ülejäänud päeva. Näiteks Georgias tõusis elektrihind vahemikus 2023 kuni 2025 andmekeskuse nõudluse tõttu kuus korda.
Vahel jääb mulje, et oleme sisenenud võidujooksu, kus auhinna saab see, kes suudab maailma kõige kiiremini hävitada. Nagu ütles OpenAI tegevjuht Sam Altman 2015. aastal: “Arvan, et tõenäoliselt toob tehisintellekt kaasa maailma lõpu, kuid enne seda rajatakse mõned suurepärased masinõppe ettevõtted.”
Nagu ütles OpenAI tegevjuht Sam Altman 2015. aastal: “Arvan, et tõenäoliselt toob tehisintellekt kaasa maailma lõpu, kuid enne seda rajatakse mõned suurepärased masinõppe ettevõtted.”
Sam Altmani võite tänada muuhulgas ka selle eest, et 64 GB DDR5 arvutimälu komplekti hind tõusis kolme kuu jooksul 190 dollarilt rohkem kui 700 dollarile. Hinnatõus leidis aset seetõttu, et Altman lubas korraga kahele tootjale, et ostab 40% ülemaailmsest DRM toodangust. Kumbki tootja ei teadnud teise kaasatusest ning kui Micron avastas, et nende leping ei ole juriidiliselt siduv, kukkus nende aktsiahind ühe päeva jooksul 22%. Andmekeskused võtavad 2026. aastal omale ligikaudu 70% ülemaailmsest DRAM tootmisvõimsusest ning ülejäägi ebapiisavuse tagajärjed hindadele jäävad tavatarbija kanda.
Elanikud hakkavad vastu
Kohalikud kogukonnad on nüüdseks tugevdamas oma vastupanu andmekeskuste rajamisele ning kui 2024. aastal lõpetati elanike vastuhaku tõttu kuus projekti, siis 2025. aastal tühistati juba vähemalt 25 projekti. Kodanike välja astumisega oma huvide ja õiguste kaitseks ei ole aga sugugi rahul USA valitsus ning FBI liigitas tehisintellekti ja andmekeskuste vastased seisukohavõtud “tärkava terrorismiohu” klassifikatsiooni alla pärast seda, kui 20-aastane noormees viskas käesoleva aasta aprillis Sam Altmani koju Molotovi kokteili.
Kodanike välja astumisega oma huvide ja õiguste kaitseks ei ole aga sugugi rahul USA valitsus ning FBI liigitas tehisintellekti ja andmekeskuste vastased seisukohavõtud “tärkava terrorismiohu” klassifikatsiooni alla pärast seda, kui 20-aastane noormees viskas käesoleva aasta aprillis Sam Altmani koju Molotovi kokteili.
Vaatamata võimude survele – või pigem selle tõttu? – leiti hiljutises küsitluses, et 65% ameeriklastest on vastu andmekeskuste ehitamisele oma kogukonda. New Yorgi osariik keelustas siiani ainsana uute vähemalt 50 MW elektrit tarbivate andmekeskuste ehitamise üheks aastaks, et uurida energianõudluse mõju elektrivõrgule. Maine’i, Georgia, Virginia, Michigani ja Pennsylvania osariigid on püüdnud uute suurte andmekeskuste ehitamist peatada, kuid AI keskuseid blokeerivad eelnõud on vetostatud või takerdunud muudel põhjustel. Kohalikul tasandil on üle saja omavalitsuse, sealhulgas Washingtonis, Floridas ja Marylandis, keelanud andmekeskuste ehitamise.
Omavalitsustel, mis ei suuda tehnoloogiahiidude rahakotiga võistelda, on aga paratamatult keeruline oma otsusele kindlaks jääda. Näiteks Michigani osariigis keeldus Saline’i väikelinn Open AI ja Oracle’i ühisest 16 miljardi dollarilisest ja 1,95 ruutkilomeetrisest andmekeskusest, kuid kaks päeva pärast otsust kaebas arendaja linna kohtusse ning kuna väikelinn ei suutnud kohtukulusid kanda, lubati andmekeskus kohtuvälises leppes ikkagi linna. Illionois’ osariigis võttis linnavalitsus vastu andmekeskuse arenduse, mis hakkab tarbima sama palju energiat kui pool Chicagot, vaatamata sellele, et sajad elanikud tänavatel arenduse vastu protestisid.
Mis saab edasi?
Andmekeskuste buum levib maailmas laiemalt kui ainult USA-s. Näiteks on Austraalia otsustanud saada maailmas suuruselt teiseks andmekeskuste paradiisiks. Kuid samal ajal tühistavad ettevõtted vaikselt oma projekte, sest analüütikute sõnul “ületab andmekeskuste pakkumine prognoositava nõudluse” ning keegi ei julge mainida lähenevat mulli lõhkemist.
Tõenäoliselt ei lõhke tehisintellekti ja andmekeskuste mull sama dramaatiliselt kui 2008. aasta aktsiaturg, kuid valmis tuleks selleks olla sellegipoolest. Siiani on investeeringuid tehtud lähtuvalt eeldusest, et nõudlus tehisintellekti järele kasvab ajas lõputult ja eksponentsiaalselt ning et poliitiline toetus, võrgu suutlikkus, tarneahelad ning kohalike kogukondade kannatus on igavesed ja piiritud. Kulutatud summad on reaalsed, samas kui tulud on jätkuvalt vaid spekulatiivsed. Mõni lihtne detail nagu avatud koodiga mudelite ilmumine võib seevastu kogu valdkonna kokku kukutada. Kes tahaks maksta 20 või 200 dollarit kuus teenuse eest, mis on vaid 20% parem kui tasuta avatud koodiga mudeli pakutav? Soodsamate või tasuta mudelite kõrval, mis suudavad pakkuda 80% kvaliteedist, jätavad jätkuvalt kahjumis tegutsevad, kuid samal ajal uusimate mudelite treenimisele triljon dollarit kulutavad ettevõtted lihtsalt naeruväärse mulje.
Näitena eelduste ja reaalsuse kokkupuutepunkti puudumisest võib mainida ettevõtet Fermi America, mille rajajate hulka kuulus endine USA energeetikaminister Rick Perry. 2025. aasta juunis teatas Fermi, et ehitab Texases Amarillo linna lähedale 17 gigavatise tehisintellekti megakeskuse nimega Matador, mis hiljem nimetati ümber President Donald J. Trumpi uue põlvkonna energia- ja tehisintellektilinnakuks. Tegemist oli ühe kõigi aegade ambitsioonikaima andmekeskuse projektiga, kuid vähem kui aasta jooksul astus tegevjuht tagasi ning kaks päeva hiljem lahkus ka finantsjuht. Selle aja peale ei olnud ettevõte leidnud oma projektile keskset rentnikku, kes andmekeskusi kasutama hakkaks. Ilma rentnikuta ei toimi ükski andmekeskuse ümber ehitatud ettevõte. Fermi turuväärtus langes peaaegu 20 miljardilt 3,4 miljardile. Ametist lahkuv tegevjuht märkis, et ta “ei olnud mõistnud, kus asub jahutussüsteemi tarneahel” ning et ta “lepib selle asjaolu kui läbikukkumisega”.
Kui Ameerika Ühendriikide ametisolev president ei suuda omanimelist andmekeskust käima tõmmata, võib sellest üht-teist järeldada kogu tööstusharu tegeliku olukorra kohta. Ettevõtted nagu Open AI ja Anthropic seisavad silmitsi teguritega, mis ei sõltu nende mudelite kvaliteedist. Tühistamised, kogukonna vastupanu ja tarneahela probleemid võivad kaasa tuua võimsuse languse ning seada lae ettevõtte kasvupotentsiaalile. On spekuleeritud, et just seetõttu halveneb alguses hästi töötanud uue mudeli sooritus mõne kuu jooksul – ettevõtted püüavad võimsuseks vajalike kulude pealt kokku hoida.
Kokkuvõttes kerkib küsimus, kas andmekeskusi on võimalik ka jätkusuutlikumalt ehitada? Vastus sellele küsimusele on jah. Näiteks Hiina kasutab veealuseid andmekeskuseid. Kui tavalises andmekeskuses kulub ligi pool elektrist jahutussüsteemidele, siis ookeanivee passiivselt jahutav mõju võimaldab kulutada hinnanguliselt 99% tarbitud elektrist arvutusvõimsusele.
Kuid kas meil on üldse suuri andmekeskuseid vaja? Enamik kasutajaid rahulduvad tõenäoliselt lihtsateks ülesanneteks piisavat 80% kvaliteeti pakkuvate lahendustega, mis suudavad toimida seadmepõhiselt. Võib juhtuda, et kolme aasta jooksul sobituvad kõik sülearvutid arvestatavate tehisintellekti mudelitega ning nõudlus tsentraliseeritud infrastruktuuri järele langeb drastiliselt. See tähendab, et andmekeskused ei kao ära, kuid muutuvad väiksemaks ja vähem pealetükkivaks. Andmekeskused olid olemas enne tehisintellekti, neile toetub kõik alates pankadest kuni voogedastusteenusteni. Küsimus ei ole selles, kas andmekeskusi kui selliseid on vaja, vaid pigem selles, kuidas neid ehitada ja kui palju.
Kuid kas meil on üldse suuri andmekeskuseid vaja? Enamik kasutajaid rahulduvad tõenäoliselt lihtsateks ülesanneteks piisavat 80% kvaliteeti pakkuvate lahendustega, mis suudavad toimida seadmepõhiselt.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: