Järgnevas mõtiskluses arutleb Orion Taraban selle üle, kuidas moodne Läänemaailm on jõudnud – võimalik, et esimest korda inimkonna ajaloos – punkti, kus (kui liigi bioloogilise jätkamise vajadus välja jätta) mehed ja naised ei vaja enam üksteist ei materiaalselt, füüsiliselt, emotsionaalselt ega sotsiaalselt.